Palju õnne, kallis helilooja Mari Amor!

,

Järkjärgult ja kindalt on helilooja Mari Amor end kirjutanud oma loominguga lauljate südameisse. 2019. aasta laulupeol “Minu arm” kõlas tema naiskooriteos “Päikese tõusu aegu” (tekst Villem Grünthal-Ridala). Algselt lastekoorile loodud “Esä taivan”(tekst Artur Adson) on viimasel ajal on suurt populaarsust kogunud pea kõikides kooriliikides ja erinevates koosseisudes. Käesoleva, 2023. aasta juulikuus on Mari Amoril tähtis sünnipäev. Soovime heliloojale palju õnne!
Tutvu Mari Amori teoste ja arranžeeringutega siin.

Ilmus noorte autorite uue loomingu kogumik “Oma laul”

,

2022. aasta septembris toimus Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas kontsert “Oma laul”, kus Eesti Noorte Segakoor esitas noorte autorite uut loomingut. Tol kontserdil esitatud laulud on ilmunud nüüd Noodiriiulis samanimelise kogumikuna. Kogumik sisaldab järgnevate noorte autorite teoseid – Brenda Pärtel, Triin Samuel, Egon Elbre, Kaspar Saakpakk, Luisa Susanna Kütson, Eerik Robert Ots, Patrik Sebastian Unt. Head avastamist kõikidele koorimuusika sõpradele!
Täname Eesti Kultuurkapitali!

Viis ärkamisaegset laulu

,

14.mail 1988 kuulis Tartu muusikapäevade publik esmakordselt Alo Mattiiseni Viit ärkamisaegset laulu. Selle laulutsükli olulist mõju meie rahvusliku taasärkamise ja omariikluse taastamise juures tunnetame tänapäeval aina enam ning me ei unusta seda tunnet, mis nendel esitustel Alo muusika meis tekitas!
Noodiriiulil on Eesti Kultuurkapitali toetusel valminud värske noodigraafika helilooja originaalkäsikirjast.
Tänud Mari Amorile ja Mariita Mattiisenile!

Eesti Vabariigi 104. aastapäevaks

,

Eesti Vabariigi aastapäev puudutab kõikide eestlaste südameid. See päev on pidulik, peetakse kõnesid ja kuulatakse kontserte ja kindlasti lauldakse. Enn Võrgu “Eesti lipp”, Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on kindlasti kavas ühislauludena paljudel sündmustel. Kooride kavades on palju isamaalisi laule. Noodiriiulil on pakkuda ka oma soovitusi nendesse kavadesse. Vabadussõjas langenute mälestuseks sobib hästi laulda Mart Siimeri ja Karl Eduard Söödi “Laul langenud kangelastele”. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

XIII Noorte laulupeo omaloomingu korjetalgutel esiletõstetud teosed

,

Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega avaldab Noodiriiul kogumiku XIII Noorte laulupeo omaloomingu korjetalgutel esiletõstetud teosed “Mind peatada miski ei saa!“. Noot sisaldab 16 laulu 13 autorilt erinevatele kooriliikidele. Esmakordselt ilmuvad kogumikuna muusikateosed, mis ei osutunud küll valituteks 2023. aasta laulupeo kavasse, kuid pälvisid žürii tunnustuse. Head laulmist!

Tookord Sevillas

,

50 aastat tagasi, 1971.aastal, valmis filmistuudios Tallinnfilm mängufilm “Don Juan Tallinnas”, mille stsenaarium põhineb Samuil Aljošini näidendil “Tookord Sevillas”. Kurioosumina tuleb märkida, et väidetavalt valiti “Don Juan Tallinnas” tollase Nõukogude Liidu selle aasta kolme halvima filmi sekka. See aga ei ole takistanud kõrget lendu filmi jaoks kirjutatud muusikale, mille autor on armastatud helilooja Olav Ehala. Nüüd leiab Noodiriiulist sellest filmist kuulsaks saanud laulu “Vaid see on armastus” arranžeerituna segakoorile, ( muusika autor Olav Ehala ja teksti autor Enn Vetemaa ).

Veel pole kadund kõik! – Carl Robert Jakobson 180

,

26. juulil on Carl Robert Jakobsoni 180. sünniaastapäev. Jakobson, tekstiautorina tuntud ka “Linnutaja” pseudonüümi all, soovitas 1869. aasta talvel luua Cimze seminari värskel lõpetajal Aleksander Kunileidil muusika Lydia Koidula tekstile “Mu isamaa on minu arm”. Nagu teada, oli see laul üks kahest eesti helilooja teosest, mis oli kavas I Eesti laulupeol. Linnutaja enda tekstile on Kunileid loonud ilmselt aegumatut pealkirja kandva meeskooriteose – “Veel pole kadund kõik”, mis ilmus 1871. aastal Jakobsoni enda väljaandes “Wanemuine kandle healed. Nelja healega meeste koorid. Wälja annud C. R. Jakobson. Tõine jagu.”