Autor: Noodimees

2022. aasta septembris toimus Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas kontsert “Oma laul”, kus Eesti Noorte Segakoor esitas noorte autorite uut loomingut. Tol kontserdil esitatud laulud on ilmunud nüüd Noodiriiulis samanimelise kogumikuna. Kogumik sisaldab järgnevate noorte autorite teoseid – Brenda Pärtel, Triin Samuel, Egon Elbre, Kaspar Saakpakk, Luisa Susanna Kütson, Eerik Robert Ots, Patrik Sebastian Unt. Head avastamist kõikidele koorimuusika sõpradele!
Täname Eesti Kultuurkapitali!

14.mail 1988 kuulis Tartu muusikapäevade publik esmakordselt Alo Mattiiseni Viit ärkamisaegset laulu. Selle laulutsükli olulist mõju meie rahvusliku taasärkamise ja omariikluse taastamise juures tunnetame tänapäeval aina enam ning me ei unusta seda tunnet, mis nendel esitustel Alo muusika meis tekitas!
Noodiriiulil on Eesti Kultuurkapitali toetusel valminud värske noodigraafika helilooja originaalkäsikirjast.
Tänud Mari Amorile ja Mariita Mattiisenile!

Eesti Vabariigi aastapäev puudutab kõikide eestlaste südameid. See päev on pidulik, peetakse kõnesid ja kuulatakse kontserte ja kindlasti lauldakse. Enn Võrgu “Eesti lipp”, Johann Voldemar Jannseni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on kindlasti kavas ühislauludena paljudel sündmustel. Kooride kavades on palju isamaalisi laule. Noodiriiulil on pakkuda ka oma soovitusi nendesse kavadesse. Vabadussõjas langenute mälestuseks sobib hästi laulda Mart Siimeri ja Karl Eduard Söödi “Laul langenud kangelastele”. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Olav Ehala ja Ilmar Trull teavad, et jõuluööl võib ime juhtuda. Lisaks – oodata võib ka külalisi. Täpsemalt palun uuri siit ja siit.

Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega avaldab Noodiriiul kogumiku XIII Noorte laulupeo omaloomingu korjetalgutel esiletõstetud teosed “Mind peatada miski ei saa!“. Noot sisaldab 16 laulu 13 autorilt erinevatele kooriliikidele. Esmakordselt ilmuvad kogumikuna muusikateosed, mis ei osutunud küll valituteks 2023. aasta laulupeo kavasse, kuid pälvisid žürii tunnustuse. Head laulmist!

50 aastat tagasi, 1971.aastal, valmis filmistuudios Tallinnfilm mängufilm “Don Juan Tallinnas”, mille stsenaarium põhineb Samuil Aljošini näidendil “Tookord Sevillas”. Kurioosumina tuleb märkida, et väidetavalt valiti “Don Juan Tallinnas” tollase Nõukogude Liidu selle aasta kolme halvima filmi sekka. See aga ei ole takistanud kõrget lendu filmi jaoks kirjutatud muusikale, mille autor on armastatud helilooja Olav Ehala. Nüüd leiab Noodiriiulist sellest filmist kuulsaks saanud laulu “Vaid see on armastus” arranžeerituna segakoorile, ( muusika autor Olav Ehala ja teksti autor Enn Vetemaa ).

26. juulil on Carl Robert Jakobsoni 180. sünniaastapäev. Jakobson, tekstiautorina tuntud ka “Linnutaja” pseudonüümi all, soovitas 1869. aasta talvel luua Cimze seminari värskel lõpetajal Aleksander Kunileidil muusika Lydia Koidula tekstile “Mu isamaa on minu arm”. Nagu teada, oli see laul üks kahest eesti helilooja teosest, mis oli kavas I Eesti laulupeol. Linnutaja enda tekstile on Kunileid loonud ilmselt aegumatut pealkirja kandva meeskooriteose – “Veel pole kadund kõik”, mis ilmus 1871. aastal Jakobsoni enda väljaandes “Wanemuine kandle healed. Nelja healega meeste koorid. Wälja annud C. R. Jakobson. Tõine jagu.”

Mariliis Valkonen on kirjutanud: “Mulle meeldib muusikateosest mõelda kui laulust”. Selle tõestuseks on tema muusika, mis kõlab eesti kooride repertuaaris. Üks armastatumaid laule on kindlasti “Valge lind”. Mariliisi muusikat saab kuulata soundcloudist.
Soovime heliloojale palju õnne läheneva sünnipäeva puhul!

Maailma tabanud viirusepuhangu tõttu on kogu muusikaelu olnud pausil tänaseks juba üle aasta. Praegu, 2021. aasta kevadel vaatame aga lootusrikkalt tulevikku ja loodame, et suvel või hiljemalt sügisel saame jälle hakata normaalset elu elama ja kohtume jälle proovisaalides ja kontsertidel. Noodiriiul püüab hoolitseda selle eest, et meie kõigini jõuaks uus muusika, millest saaksime rõõmu tunda. Ilmunud on kogumik Eesti segakoorimuusikaga “Kas olete laulnud? Segakoorilaule 2021”. Kogumik sisaldab Mariliis Valkoneni, Mart Siimeri, Mari Vihmandi, Mari Amori, Ardo Ran Varrese, Kadri Hundi ja Andres Lemba loomingut. Kogumiku pealkiri on inspireeritud Mari Amori teose “Jumala juurde saamise test” Valdur Mikita poolt kirjutatud teksti ühest korduvast fraasist: “Kas olete laulnud?”

14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, tähistame emakeelepäeva. Kristjan Jaagu loomingust on inspiratsiooni saanud mõnedki eesti heliloojad – Hugo Lepnurm, Veljo Tormis, Pärt Uusberg, Aare Kruusimäe. Poeedi 220. sünniaastapäevaks lisandus Noodriiulisse Aare Kruusimäe / Kristjan Jaak Petersoni “Laulja”.